3. Ristmikud

Ristmikule lähenedes tee kindlaks peatee suund. Mõnedel ristmikule viivatel teedel ei ole eesõigust tähistavaid märke. Seepärast õpi kindlaks tegema sinu teega ristuval teel olevaid märke. Pea meeles, et parem on eesõigus loovutada, kui olla osaline õnnetuses. Publish Post

3.1. Risttee, mille ees on “Stopp” märk

• Olles veendunud sõidukite puudumises ristmikul, sõidab juht “Stopp” märgi ees peatumata kõrvalteelt peateele. Tulemuseks on kokkupõrge autoga, kes liigub suure kiirusega peatee äärmisel paremal rajal.

• “Stopp” märk paigaldatakse reeglina ristmike ette, mida seostatakse sagedaste kokkupõrgetega. Enne ristmikule pööramist on vaja peatuda ja edasi liikuda, kui ollakse veendunud takistuste puudumises.

3.2. Stoppjoone ületamine ristmikul

• Juht, kes ootab paremalt poolt pöörava bussi liikumist, on sõitnud üle stoppjoone. Selle tulemusena sõidab buss autole otsa.

• Pöördel läbivad tagarattad väiksema sõidukaare kui esirattad. Stoppjoone juures peaks autojuht oluliselt kiirust vähendama. Kui ei ole võimalik edasi liikuda, on vaja peatuda ja oodata, et tee teistest sõidukitest vabaneb.

3.3. Kõrvalteelt ristmikule sõitmine, kui vaateväli peateele on piiratud

• Juht sõidab kõrvalteelt otsesuunas üle ristmiku. Temast vasakul asetsevalt sõidurajalt pöörab bussijuht paremale. Buss varjab ristuval peateel otsesuunas sõitvat autot. Toimub autode kokkupõrge.

• Enne kõrvalteelt ristmikule sõitmist on vaja arvestada parempoolsel rajal liikuvate sõidukitega ja eeldada ristuval teel sõitvate autode olemasolu. Punase auto juhil on ristmikku piiratud vaateväljaga ületades soovitav kiirust vähendada ja olla valmis hädapidurdamiseks.

3.4. Ristmiku ületamine kõrvalteelt, kui peateel sõitval autol on suunatuli sisse lülitatud

• Kõrvalteelt ristmikule sõitev juht soovib teha vasakpööret. Ristuva peatee vasakult rajalt läheneb auto, mille suunatuli näitab soovi paremale pöörata. Kõrvalteelt tulev juht sõidab ristmikule arvestamata, et teise auto suunatuled võivad olla ekslikult sisse lülitatud. Tulemuseks on õnnetus.

• Ristmikule liigutakse, kui ollakse veendunud, et peateel ei sõida masinaid. On vaja eeldada, et teine juht võib unustada suunatule välja lülitada. Punase auto juht peaks ristmikule lähenedes üle kontrollima oma suunatule lüliti. Märgates teist autot, tuleb hoolimata sõidueesõigusest vähendada kiirust ja olla valmis hädapiduramiseks.

3.5. Y-kujulise ristmiku ületamine suure kiirusega ja kõrvalteelt

• Juht läheneb kõrvalteelt suure kiirusega ristmikule. Ta ei märka teist autot, mis samal ajal peateel sõidab. Tulemuseks on liiklusõnnetus.

• Y-kujulisele ristmikule lähenedes on vaja liikumiskiirust oluliselt vähendada, ehkki on olemas teoreetiline võimalus, et suure kiirusega jõutakse ristmik ületada enne teist autot. Kui kõrvalrajalt läheneb juht suure kiirusega, on mõistlik anda teed hoolimata eesõigusest.

4.5. Rohelise tule süttimise hetkel suure kiirusega ristmikule sõitmine, kui nähtavus paremale on halb.

• Juht läheneb rohelise tule süttimise hetkel suure kiirusega ristmikule. Paremale nähtavus on piiratud autode tõttu, mis ootavad rohelist tuld. Paremalt poolt alustab ristuval teel teine juht vilkuva rohelise tulega teeületamist. Tulemuseks on kokkupõrge.

• Enne ristmiku ületamist on vaja oluliselt kiirust vähendada. Teeületamist alustades tuleb veenduda, et ristuval teel ei ole autosid. Punase auto juht peaks jälgima liiklust ristuval teel ja kokkupõrkeohu ilmnemisel suurendama kiirust või peatuma, sõltuvalt olukorrast.

3.6. Ristmiku ületamine peateel ja samal ajal teisest sõidukist vasakult möödumine

• Juht läheneb suure kiirusega ristmikule ja otsustab kahest eesmisest sõidukist vastssuunavööndi kaudu mööduda. Ühel eespool oleval autol on suunatuli sisse lülitatud. Juht on ette võtnud möödasõidukatse ja tulemuseks on autode kokkupõrge.

• Kui eespool oleval sõidukil on suunatuli sisse lülitatud, ei ole sealtpoolt võimalik mööda sõita. Ristmikel ei ole soovitatav vastassuunavööndi kaudu mööda sõita isegi siis, kui ollakse peateel. Punase auto juht peaks enne pööramist veenduma, et keegi ei ürita möödasõitu.

3.7. Ristmiku ületamine pöördel üritades samal ajal vastassuunavööndi kaudu mööduda

• Juht läheneb suure kiirusega ristmikule ja otsustab pöördel vastassuunavööndi kaudu mööduda kahest eespool olevast sõidukist. Sellise liikumise tagajärjeks on kokkupõrge.

• Möödasõitu vastassuundavööndi kaudu on pöördel võimatu teha. Punase auto juht peaks vasakule pöörates jälgima vasakul pool toimuvat.

3.8. Ristmiku ületamine peateesuuna muutumisega

• Ristmikul läheneb paremalt mööda peateed teine auto. Juht ei märka peateesuuna muutumist ja sõidab ristmikule kiirust vähendamata. Tulemuseks on õnnetus.

• Peateel liikudes on vaja arvestada peateesuuna muutumisega. Kui peateesuuna märgid puuduvad, aitab ülevaade kõigist märkidest anda teed ristuva suuna sõitjatele. Punase auto juhil on vaja peateel vasakule pöörates veenduda, et vasakult lähenevad sõidukid on kiirust vähendanud.

3.9. Ringristmiku ületamine

• Juht läheneb ringristmikule. Ta teab liikluskorraldust, et ringile sõitjatel on eesõigus. Seega ei anna ta teed sõidukitele, mis on ringil ja ei pööra tähelepanu “Anna teed” märgile. Tulemuseks on õnnetus.

• Ringristmikule lähenedes on vaja jälgida liiklusmärke.