Sõidu Alustamine

Enne sõidu alustamist, veendu takistuste puudumisest. Kui nähtavus teele on piiratud, on vajalik alustada sõitu sujuvalt, siis jääb sulle rohkem aega takistuste vältimiseks.

Liikumist alusta sujuvalt ja väikese kiirusega, see jätab teistele juhtidele aega reageerida, kui peaks tekkima ohtlik olukord. Tagurdades veendu, et auto taga ei oleks takistusi pimealas. Talvel peale pikkar parkimist kontrolli pidurite tööd väikesel kiirusel, kuna sageli tekib jääkate piduri töötavale osale.

1.1 Liikuma hakkamine piiratud vaateväljaga tahapoole.

• Juht üritab sõitu alustada piiratud vaateväljaga tahapoole. Juht ei märka külgmisest peeglist taga tulevat autot. Ta otsustas kohapealt kiiresti ära minna. Selle tulemusena toimus õnnetus tema taga sõitnud autoga.
• Kui vaateväli taha on piiratud, on vajalik sõitu alustada sujuvalt, nii kaua kuni vaade vasakust kõrvalpeeglist on piisavalt ohutu, et minema kiirendada.

1.2. Mitmete autode samaaegne kohalt liikumine.

• Kaks autot alustavad üketeise järel liikumist. Esimese auto juht pidurdas, kuna tagant tuli auto. Teise auto juht otsustas ära minna, aga süvenes liiklusesse maanteel ja ei pannud esimese auto pidurdust tähele. Selle tulemusena sõitis ta esimesele autole tagant sisse
• On vajalik jälgida vahemaad esimese autoga. Punase auto juht peaks ettenägelikult ja sujuvalt vähendama liikumiskiirust.

1.3. Mitmete autode samaaegne pööramine peateele.

• Kaks autojuhti sõidavad üksteise järel ja tahavad keerata peateele. Esimese auto juht pidurdas äkitselt, nähes peateel sõitvad autot. Tagumise auto juht ei märganud tema ees peatunud autot ja sõitis talle tagant sisse.
• On vajalik jälgida vahemaad esimese autoga. Punase auto juht peaks ettenägelikult ja sujuvalt vähendama liikumiskiirust

1.4. Peateele sõit

• Kõrvalteelt peateele keeranud juht ei märganud peateel parempoolsel rajal suurel kiirusel sõitvat autot. Selle tulemusena toimus kokkupõrge.
• Kõrvalteelt lahkumisel on vajalik olla veendunud, et peateele keerates ei ohustaks te teisi liiklejaid. Punase auto juht peaks ennetavalt vahetama rida.

1.5. Tagurdades sõidu alustamine.

• Juht alustab sõitu, tema ees seisab auto. Tagapool on vabaruum, aga nähtavus on suure auto tõttu piiratud. Juht otsustab tagurdada ja selle tulemusena sõidab ta maanteel liikunud autole ette.
• Juht peaks sõitma natuke tagasi ja siis liikuma edasi. Punase auto juht peaks suurendama külgvahet seisvate autodega, liikudes rohkem tee keskosa poole.

1.6.Teega nurga all parkides sõidu alustamine.

• Juht alustab sõitu olles parkinud sõiduteega nurga alla. Ta alustab tagurdamist. See põhjustab, aga õnnetuse maanteel suurel kiirusel liikunud autoga.
• Kui tahavaateväli on piiratud, on vajalik alustada tagurdamist sujuvalt ja peatuda, kui märkad sõiduteel liikuvate autode lähenemist. Sellises situatsioonis on parim kasutada teiste inimeste abi, kes juhendaksid juhti. Punase auto juht peaks hoidma suuremat külgvahet parkivate autodega ja olema valmis hädapeatumiseks.

1.7. Sõidu alustamine teepeenralt.

• Juht alustab teepeenralt sõitu. Ta kiirendab järsult ja keerab rooli liiga palju, selle tulemusena satub ta vastassuunavööndisse ja põrkab kokku sealt vastutuleva autoga.
• Kokkupõrget on võimatu vältida.
• Teepeenralt lahkumisel tuleb oodata õiget momenti, millal teel ei liigu autosi.
• Punase auto juht peaks märgatavalt vähendama kiirust ja olema valmis hädapidurduseks.

1.8. Sõidu alustamine kitsal ja tiheda liiklusega teel.

• Juht alustab liikumist, vaateväli ette on piiratud veoauto tõttu. Vastas suunas hakkas üks auto pidurdama ja tema tagant alustas möödasõitu teine auto. Sõitu alustava masina juht olles veendunud, et tagant ei tule autosid, alustas liikumist. Selle tulemusena toimus õnnetus.
• On vajalik ennustada võimalike ohtlike olukordade tekkimist, sealhulgas ka vastassuunavööndis. Punase auto juht peaks sõitu alustama sujuvalt ja hoidma rohkem parempoolse teepeenra poole.

2. Ristmikud (tavaliste ohuolukordade ärahoidmine ristmikul)

Ristmikule lähenedes pea kinni järgmistest reeglitest: mida halvem on ristmikul nähtavus, seda väiksem peab olema kiirus. Kiirust tuleb vähendada igas olukorras, kaasa arvates sõidueesõigust omades. Ristmikul on vaja pidevalt kõiki liiklejaid jälgida. Arvesta sellega, et jalakäijad ja teised juhid ei saa su autot piiratud nähtavuse korral märgata.

2.1. Hiline rajavahetus enne ristmikku

• Juht, kes läheneb ristmikule, on otsustanud väikesel kiirusel vabale rajale ümberreastuda. Sealt läheneb teine juht suure kiirusega. Tulemuseks on kerge kokkupõrge.

• Ristmikule lähenedes reastu varakult vajalikule rajale ümber. Punase auto juhil on soovitatav varem kiirust vähendada ja olla valmis hädapidurdamiseks.

2.2. Vasakpööre ristmikul

• Juht, kes teeb vasakpööret, on enda alla võtnud vasaku raja. Vastutuleva ja vasakule pöörava sõiduki taga on halb nähtavus. Juht alustab vasakpööret veendumata liikumise ohutuses. Tulemuseks on kokkupõrge vastutuleva ja otsesuunas sõitva autoga.

• Liikumise alustamiseks on vaja veenduda, et ristmikul ei ole sõidukeid, kellele on vaja teed anda. Juhul, kui nähtavus on piiratud, on vaja aeglaselt liikuda, kuni on saadud hea ülevaade kogu teest. Punase auto juhil, kellel oli eesõigus, on soovitatav eelnevalt kiirust vähendada ja olla valmis hädaolukorras pidurdamiseks.

2.3. Samaaegne parempööre mitmelt rajalt koos suure veoautoga

• Juht on otsustanud äärmiselt paremalt rajalt paremale pöörata. Temast vasakul on suur sõiduk, mis pöörab samuti paremale. Juht alustab pööret samaaegselt suure masinaga. Tulemuseks on kokkupõrge suure auto ratastega.

• Koos suure autoga välja pöörates on vaja arvestada, kuidas temaga kõrvuti liikuda – auto rattad on suure masina tagaratastest liiga palju eespool. Juht peaks vähendama kiirust.

2.4. Pöördel suure sõidukiga vastassuundades liikumine

• Juht on otsustanud vasakule pöörata. Suuremõõtmeline sõiduk teeb vasakul parempööret. Juht ei arvesta, et suured masinad võivad pöördel kalduda vastassuunavööndisse. Tulemuseks on sõidukite kerge kokkupõrge.

• Ristmikel pööret sooritades on vaja arvestada, et suured sõidukid kalduvad vastassuunavööndisse. Juht peaks ristmikule lähenedes peatuma.

2.5. Parempööre üle trammiteede

• Juht on otsustanud teha parempöörde üle trammiteede. Ta ei pööra tähelepanu teise trammi tagant tulevale trammile. Tulemuseks on auto kokkupõrge trammiga.

• Üle trammiteede sõites on vaja veenduda, et trammi ei lähene.

2.6. Liiga varajane rooli keeramine

• Juht peatub ristmikul ja pöörab rooli suunas, kuhu plaanib hiljem pöörata. Tagant tuleva sõiduki juht ei arvesta vahemaad ja kiirust õigesti, mistõttu toimub autode kerge kokkupõrge. Esimene auto lükkub vastassuunavööndisse, kus toimub juba raske kokkupõrge.

• Rooli keeratakse alles siis, kui hakatakse liikuma. Punase auto juht peaks ristmikule lähenedes oluliselt kiirust vähendama.

3. Ristmikud

Ristmikule lähenedes tee kindlaks peatee suund. Mõnedel ristmikule viivatel teedel ei ole eesõigust tähistavaid märke. Seepärast õpi kindlaks tegema sinu teega ristuval teel olevaid märke. Pea meeles, et parem on eesõigus loovutada, kui olla osaline õnnetuses. Publish Post

3.1. Risttee, mille ees on “Stopp” märk

• Olles veendunud sõidukite puudumises ristmikul, sõidab juht “Stopp” märgi ees peatumata kõrvalteelt peateele. Tulemuseks on kokkupõrge autoga, kes liigub suure kiirusega peatee äärmisel paremal rajal.

• “Stopp” märk paigaldatakse reeglina ristmike ette, mida seostatakse sagedaste kokkupõrgetega. Enne ristmikule pööramist on vaja peatuda ja edasi liikuda, kui ollakse veendunud takistuste puudumises.

3.2. Stoppjoone ületamine ristmikul

• Juht, kes ootab paremalt poolt pöörava bussi liikumist, on sõitnud üle stoppjoone. Selle tulemusena sõidab buss autole otsa.

• Pöördel läbivad tagarattad väiksema sõidukaare kui esirattad. Stoppjoone juures peaks autojuht oluliselt kiirust vähendama. Kui ei ole võimalik edasi liikuda, on vaja peatuda ja oodata, et tee teistest sõidukitest vabaneb.

3.3. Kõrvalteelt ristmikule sõitmine, kui vaateväli peateele on piiratud

• Juht sõidab kõrvalteelt otsesuunas üle ristmiku. Temast vasakul asetsevalt sõidurajalt pöörab bussijuht paremale. Buss varjab ristuval peateel otsesuunas sõitvat autot. Toimub autode kokkupõrge.

• Enne kõrvalteelt ristmikule sõitmist on vaja arvestada parempoolsel rajal liikuvate sõidukitega ja eeldada ristuval teel sõitvate autode olemasolu. Punase auto juhil on ristmikku piiratud vaateväljaga ületades soovitav kiirust vähendada ja olla valmis hädapidurdamiseks.

3.4. Ristmiku ületamine kõrvalteelt, kui peateel sõitval autol on suunatuli sisse lülitatud

• Kõrvalteelt ristmikule sõitev juht soovib teha vasakpööret. Ristuva peatee vasakult rajalt läheneb auto, mille suunatuli näitab soovi paremale pöörata. Kõrvalteelt tulev juht sõidab ristmikule arvestamata, et teise auto suunatuled võivad olla ekslikult sisse lülitatud. Tulemuseks on õnnetus.

• Ristmikule liigutakse, kui ollakse veendunud, et peateel ei sõida masinaid. On vaja eeldada, et teine juht võib unustada suunatule välja lülitada. Punase auto juht peaks ristmikule lähenedes üle kontrollima oma suunatule lüliti. Märgates teist autot, tuleb hoolimata sõidueesõigusest vähendada kiirust ja olla valmis hädapiduramiseks.

3.5. Y-kujulise ristmiku ületamine suure kiirusega ja kõrvalteelt

• Juht läheneb kõrvalteelt suure kiirusega ristmikule. Ta ei märka teist autot, mis samal ajal peateel sõidab. Tulemuseks on liiklusõnnetus.

• Y-kujulisele ristmikule lähenedes on vaja liikumiskiirust oluliselt vähendada, ehkki on olemas teoreetiline võimalus, et suure kiirusega jõutakse ristmik ületada enne teist autot. Kui kõrvalrajalt läheneb juht suure kiirusega, on mõistlik anda teed hoolimata eesõigusest.

4.5. Rohelise tule süttimise hetkel suure kiirusega ristmikule sõitmine, kui nähtavus paremale on halb.

• Juht läheneb rohelise tule süttimise hetkel suure kiirusega ristmikule. Paremale nähtavus on piiratud autode tõttu, mis ootavad rohelist tuld. Paremalt poolt alustab ristuval teel teine juht vilkuva rohelise tulega teeületamist. Tulemuseks on kokkupõrge.

• Enne ristmiku ületamist on vaja oluliselt kiirust vähendada. Teeületamist alustades tuleb veenduda, et ristuval teel ei ole autosid. Punase auto juht peaks jälgima liiklust ristuval teel ja kokkupõrkeohu ilmnemisel suurendama kiirust või peatuma, sõltuvalt olukorrast.

3.6. Ristmiku ületamine peateel ja samal ajal teisest sõidukist vasakult möödumine

• Juht läheneb suure kiirusega ristmikule ja otsustab kahest eesmisest sõidukist vastssuunavööndi kaudu mööduda. Ühel eespool oleval autol on suunatuli sisse lülitatud. Juht on ette võtnud möödasõidukatse ja tulemuseks on autode kokkupõrge.

• Kui eespool oleval sõidukil on suunatuli sisse lülitatud, ei ole sealtpoolt võimalik mööda sõita. Ristmikel ei ole soovitatav vastassuunavööndi kaudu mööda sõita isegi siis, kui ollakse peateel. Punase auto juht peaks enne pööramist veenduma, et keegi ei ürita möödasõitu.

3.7. Ristmiku ületamine pöördel üritades samal ajal vastassuunavööndi kaudu mööduda

• Juht läheneb suure kiirusega ristmikule ja otsustab pöördel vastassuunavööndi kaudu mööduda kahest eespool olevast sõidukist. Sellise liikumise tagajärjeks on kokkupõrge.

• Möödasõitu vastassuundavööndi kaudu on pöördel võimatu teha. Punase auto juht peaks vasakule pöörates jälgima vasakul pool toimuvat.

3.8. Ristmiku ületamine peateesuuna muutumisega

• Ristmikul läheneb paremalt mööda peateed teine auto. Juht ei märka peateesuuna muutumist ja sõidab ristmikule kiirust vähendamata. Tulemuseks on õnnetus.

• Peateel liikudes on vaja arvestada peateesuuna muutumisega. Kui peateesuuna märgid puuduvad, aitab ülevaade kõigist märkidest anda teed ristuva suuna sõitjatele. Punase auto juhil on vaja peateel vasakule pöörates veenduda, et vasakult lähenevad sõidukid on kiirust vähendanud.

3.9. Ringristmiku ületamine

• Juht läheneb ringristmikule. Ta teab liikluskorraldust, et ringile sõitjatel on eesõigus. Seega ei anna ta teed sõidukitele, mis on ringil ja ei pööra tähelepanu “Anna teed” märgile. Tulemuseks on õnnetus.

• Ringristmikule lähenedes on vaja jälgida liiklusmärke.

4. Tee ületamine fooridega reguleeritud ristmikul

Fooridega reguleeritud ristmikule lähenedes on vaja samaaegselt jälgida nii fooritulesid kui ka pikivahet ees sõitva autoga. Püüa vältida järske liigutusi. Hädapidurdamise korral ära jäta märkamata tagant tulevaid sõidukeid. Ole eriti tähelepanelik fooritulede muutumise ajal.

4.1. Parempööre foori lisasektsioonis põleva rohelise noole korral, kui põhituli on punane

• Juht, andmata teed autodele, kellele põleb roheline põhituli, alustab foori lisasektsiooni rohelise noole järgi parempööret. Tulemuseks on kokkupõrge autoga, kellel põles roheline põhituli.

• Liikumise alustamiseks on vaja veenduda, et ristuvatel teedel ei ole sõidukeid, kellele on vaja teed anda.

4.2. Vilkuva rohelise tulega ristmiku ületamine otsesuunas, kui ees on teine auto

• Kaks autot lähenevad teineteise järel fooridega reguleeritud ristmikule. Eespool liikuva auto juht hakkab peatuma arvestades, et ei ole piisavalt aega tee ületamiseks. Tagant tuleva auto juht ostustab kiirust lisada olles keskendunud vilkuvale rohelisele tulele ja ei märka esimese sõiduki pidurdamist. Tulemuseks on kokkupõrge esimese autoga.

• On vaja jälgida pikivahe hoidmist eessõitva autoga. Ristmikule lähenedes on vaja oluliselt kiirust vähendada. Punase auto juht peaks peatudes jälgima olukorda liikluses ja olema valmis vajadusel ära sõitma.

4.3. Vilkuva rohelise tulega ristmiku ületamine otsesuunas, kui paremale nähtavus on halb

• Juht läheneb fooridega reguleeritud rismikule vilkuva rohelise tule ajal. Juht otsustab kiirust lisada, et ületada tee enne punase tule põlemahakkamist. Ristuval teel alustab teine juht rohelise tule süttimisel liikumist. Tulemuseks on liiklusõnnetus.

• Vilkuva rohelise tule ajal on vaja peatuda. Liikumist alustades peab veenduda, et ristuvalt teelt ei lähene sõidukeid. Ristmikku ületades tuleb oluliselt kiirust vähendada. Punase auto juht peaks rohelise tule süttides järele kontrollima, kas ristuval teel sõitjad on tee vabastanud.

4.4. Rohelise tule süttimise hetkel suure kiirusega ristmikule sõitmine, kui nähtavus vasakule on halb.

• Juht läheneb suure kiirusega ristmikule hetkel, kui roheline tuli süttib. Vasakult on nähtavus teele halb, kuna seal ootavad autod rohelist tuld. Ristuval teel läheneb vasakult auto, kes lõpetab ristmiku ületamist. Tulemuseks on kokkupõrge.

• Enne teeületamist on vaja oluliselt kiirust vähendada. Ristmiku ületamist alustades on vaja veenduda, et seal ei ole sõidukeid. Punase auto juht peaks jälgima liikumist ristuval suunal ja kokkupõrke ohu ilmnemisel kiirust lisama.

4.5. Rohelise tule süttimise hetkel suure kiirusega ristmikule sõitmine, kui nähtavus paremale on halb.

• Juht läheneb rohelise tule süttimise hetkel suure kiirusega ristmikule. Paremale nähtavus on piiratud autode tõttu, mis ootavad rohelist tuld. Paremalt poolt alustab ristuval teel teine juht vilkuva rohelise tulega teeületamist. Tulemuseks on kokkupõrge.

• Enne ristmiku ületamist on vaja oluliselt kiirust vähendada. Teeületamist alustades tuleb veenduda, et ristuval teel ei ole autosid. Punase auto juht peaks jälgima liiklust ristuval teel ja kokkupõrkeohu ilmnemisel suurendama kiirust või peatuma, sõltuvalt olukorrast.

4.6. Suurte ristmike ületamine

• Juht läheneb rismikule rohelise tule süttimise hetkel. Nähtavus vasakule on halb, sest seal on sõidukid, kes teevad vasakpööret. Juht arvestab, et peale viimast ristuval teel nähtud sõidukit rohkem autosid ei järgne ja hakkab liikuma. Tulemuseks on kokkupõrge bussiga, mis lõpetab teeületamist.

• Liikumise alustamiseks on vaja veenduda, et ristuval teel ei ole sõidukeid, kes lõpetavad teeületamist. Punase auto juht peaks jälgima liiklust ristuval teel ja ohuolukorra ilmnedes lisama kiirust või peatuma, sõltuvalt vajadusest.

5. Tagasipööre

Tagasipöörde sooritamisel on põhiliseks puuduseks see, et ei osata liiklusest teel ülevaadet saada. Pöörde sooritamisel peaks juht omama teest ülevaadet terve 360º ulatuses ümber auto. Tähelepanu ei tohi peatuda mingil objektil või tee poolel kauemini kui üks sekund. Ülevaade teest peaks olema pidev ja mitmekülgne. Auto intensiivse liikumise ajal olge kannatlik.

5.1. Tagasipööre kahesuunalise tee pärisuunavööndi äärmiselt paremalt rajalt

• Juht otsustab teha tagasipöörde kahesuunalisel teel pärisuunavööndi äärmiselt paremalt rajalt. Tema seljataga on nähtavus piiratud suure bussi tõttu. Juht alustab järsult liikumist. Tulemuseks on kokkupõrge tagant tuleva masinaga, mis püüab bussist ette jõuda.
• 
  
• Tagasipöörde tegemiseks on vaja veenduda, et teel ei liigu sõidukeid. Piiratud nähtavuse korral on vaja sujuvalt liikuda kuni nägemisulatus mõlemas suunas on piisav. Punase auto juht peaks samuti vähendama kiirust, kui nähtavus kõrval rajal on piiratud.

6. Tagurdamine

Tagurdades vaata alati küljepeeglitesse. Ainult nende abiga saad näha madalal asuvaid asju. Kui auto ratas käib ringi, lahku autost ja vaata, mis seda põhjustab. Muidu võid autole ja väljas asetsevatele esemetele viga teha.

6.1. Tagurdamine saades auto taga olevatest objektist ülevaadet ainult tagaakna kaudu

• Juht tagurdab omades ülevaadet auto taga olevatest objektidest ainult tagaakna kaudu. Ta ei märka teist autot, seetõttu põrkub auto tagasi. Juht lisab gaasi. Tulemuseks on auto kerede mõlkimine.

• Tagurdades on vaja tahapoole vaadata küljepeeglitest. Kui auto libiseb tagasi, on vaja peatada liikumine, väljuda autost ja uurida takistust. Punase auto juht ei peaks parkima auto ristuva tee äärde.

6.2. Kiirteel tagurdamine

• Juht on vajalikust väljapöörde kohast mööda sõitnud ja otsustab tagurdada. Kõrvalteele sisenedes toimub kokkupõrge autoga, mis on sealt kiirteele suundumas.

• Kiirteel tagurdamine lõpeb sageli kokkupõrkega. Turvalisem on sõita järgmise teede hargnemise kohani. Punase auto juhil on kiirteele sõites soovitatav paremale vaadata.

6.3. Tagurdades teele sõitmine

• Juht tagurdab kahesuunalisele teele omades piiratud ülevaadet tagapool toimuvast. Ta arvestab valesti, et kõik autod liiguvad äärmisel vasakul rajal, mistõttu ta teeb pöörde paremale rajale omamata piisavat ülevaadet sellest. Samal ajal liigub suure kiirusega paremal rajal teine auto. Kokkupõrget ei ole võimalik vältida.

• Piiratud vaateväljaga tagurdades on vaja teistelt inimestelt abi küsida. Turvalisem oleks edasi sõita ja leida sobiv koht tagasipöördeks. Äärmisel paremal rajal sõitev punase auto juht peaks vähendama kiirust, kui nähtavus paremale on piiratud.

7. Suure kiirusega ümberpõike tegemine

Suure kiirusega sõites on oluline hoida piisavat pikivahet. Kuiva asfaldi korral on võimalik valida pikivahe alates 0,3 – 0,5 meetrist km/tunni kohta. Märjal teel sõites peaks distants suurenema 0,4 – 0,7 meetrini km/tunni kohta. Jäätunud teel peaks minimaalne distants olema kahekordne võrreldes kuiva asfaldiga ja kiirust ei ole turvaline valida rohkem kui 60 km/tunnis. Jäätunud teel sõites, kui liikudes tuleb teha sagedasi peatumisi, näiteks bussipeatustes, valgusfoori taga, kiirteele sõites või ristmikel, tuleks pikivahet suurendada 3 – 7 m. Peatumine on võimalik õigel ajal piduripedaali vajutades.

7.1. Sõiduki liikumine, mis pöörab sinuga samale rajale

• Juht otsustab ümber põigata vasakule rajale sõites. Sellel rajal läheneb tagant suure kiirusega teine auto, kelle jaoks ümberpõige on ootamatu. Tulemuseks on autode kokkupõrge.

• Enne seisvast autost ümber põikamist on vaja veenduda, et kõrvalrada on vaba. On soovitatav kiirust vähendada. Punase auto juhil on vaja edasi liikudes veenduda, et ümberpõiget tegev juht vähendab kiirust. Vastasel juhul on vaja omal kiirust vähendada.

7.2. Lühikese pikivahega sõitmine

• Juht liikus tihedas autode rivis lühikese pikivahega. Eespool sõitev auto pöörab ootamatult vastassuunavööndisse, et sõita mööda hädapeatunud sõidukist. Juhil ei ole piisavalt aega, et pidurdada. Tulemuseks on autode kokkupõrge.

• Liikumiskiiruse suurenedes on vaja ka pikivahet eessõitjaga suurendada. Punase auto juht peaks hädapeatumiseks sõitma teepeenrale või lükkama auto sinna või kasutama selleks abi. Valge auto juht peaks tagumisi autosid teavitama lükates enne ümberpõiget sisse suunatule.

7.3. Takistusest suure kiirusega ümber põikamine

• Juht sõidab suure kiirusega teel. Ootamatult märkab ta eespool takistust. Sellest möödumiseks keerab ta järsult rooli. Tulemuseks on auto teelt väljasõitmine.

• Kui sul ei ole piisavalt kogemusi suure kiirusega rooli pööramisel, on turvalisem takistusest mitte ümber põigata ja eelnevalt kiirust vähendada. Pea meeles, et suurel kiirusel järsk rooli keeramine muudab auto juhitamatuks.

7.4. Suure kiirusega ristmikule sõitmine

• Juht läheneb ristmikule, kui nähtavus on piiratud. Ootamatult läheneb ristuvalt teelt sinise vilkuriga auto. Tulemuseks on autode kokkupõrge.

• Ristmikule lähenedes on olenemata fooritulest vaja kiirust vähendada.

7.5. Trammiteega ristmikul suure kiirusega järsu pöörde sooritamine

• Juht teeb trammiteega ristmikul vasakpöörde. Pöörde ajal libisevad rattad trammi rööbastel edasi. Tulemuseks on auto paiskumine katusele ja teiste autodega kokku põrkamine.

• Ristmikule lähenedes on vaja kiirust vähendada.

8.4. Takistusest möödumine teepeenrale sõitmisega

• Suure kiirusega liikudes otsustab juht takistusest mööda põigata teepeenrale sõitmisega. Selle tulemusena kaldub auto teelt välja.

• Kui sul pole piisavalt kogemusi suure kiirusega rooli keeramisel on turvalisem takistusest mitte mööda põigata ja liikumisel kiirust vähendada. Suurelt kiiruselt rooliga äkilisi pöördeid tehes muutub auto juhitamatuks. Väldi suure kiirusega liikudes teepeenrale sõitmist.

8.5. Kahesuunalisel teel suurest sõidukist mööda sõitmine

• Juht otsustab bussist mööda sõita vastassuuna vööndi kaudu. Ta on hinnanud vahemaad vastutulevate autodeni, kuid ei arvesta sellega, et vastusõitvast suurest sõidukist võib teine auto suure kiirusega möödasõitu teha. Tulemuseks on otsene kokkupõrge vastassuunast suure kiirusega tuleva autoga.

• Et teha möödasõitu vastassuunavööndi kaudu, tuleb arvestada vähemalt kahekordselt möödumiseks vaja mineva ajaga enne vastu tuleva autoni jõudmist. Punase auto juht märgates möödapääsmatut kokkupõrget peaks lähenema sõidukile, millest ta möödub, et vältida otsest kokkupõrget.

8.6. Lühikesel distantsil möödasõitmine või raja vahetamine

• Juht otsustab mööduda eespool sõitvast autost. Ta jõuab väga lähedale eespool sõitjale, kes hakkab järsult pidurdama. Tulemuseks on autode kokkupõrge.

• Möödasõitu saab sooritada eessõitjaga piisavat vahemaad hoides. Eessõitja pidurdamise korral, kui mööda sõita on võimatu, tuleb kiirust vähendada ja vahemaad jälgida.

8.9. Paremalt poolt ettejõudmine

• Juht otsustab eessõitvast bussist paremalt poolt ette jõuda. Samal ajal hakkab bussijuht rada vahetama ja ei oska oodata auto ilmumist paremale äärmisele rajale. Kokkupõrke tulemusena veereb auto teelt välja. Juht püüab vältida kokkupõrget inimestega, kes on bussipeatuses ja pöörab rooli tee poole. Seetõttu toimub veel üks kokkupõrge.

• Hoidu paremalt poolt teisest sõidukist ettejõudmisest. Bussijuht peaks rada vahetudes veenduma, et tagantpoolt ei lähene, mis üritavad paremalt poolt ette jõuda.